Kuna igaüks kirjutab minu Giant Heart-i nime omamoodi, siis eelistaks ma siiski ainult kolme/nelja varianti. 1)Giant Heart 2)Giant 3)Kosa( katusega s peaks olema, aga blogger ei lase, aga noh, katusetta võib ka olla). 4)Kos( tekstis näiteks).
Võtan oma viitsimise kokku ja kirjutan siia kõik erivariandid, kuna sis ei saa tähtedele katused peale, panen selle tähe järgi, millel katus peal peaks olema,tärni-*. Kosa Kos*a Koza Koz*a
Koosa Koos*a Kooza Kooz*a
Gosa Gos*a Goza Goz*a
Goosa Goos*a Gooza Gooz*a
Cosa Cos*a Coza Coz*a
Coosa Coos*a Cooza Cooz*a
Kosha Kos*ha Kozha Koz*ha
Koosha Koos*ha Koozha Kooz*ha
Gosha Gos*ha Gozha Goz*ha
Goosha Goos*ha Goozha Gooz*ha
Kokku siis hetkel 24 erinevat võimalust, kui keegi avastab veel mõne, siis kirjutage julgelt, hea vaadata!
Heidi.: no minumeelest Maire rääkis mulle, et ta sõitis kunagi Zenjaga, tema esimene omanik Jänedal vist, mingit meetristparkuuri, aga Gošal põles ristluu läbi jasiis ei hüpatud temaga eriti. Ja kuni 50 kiloseid lasti ta selga ta nõrga selja pärast. siis ma läksin laagrisse, sõitsin temaga ja me klappisime niiivõrd hästi. ta oli supersuksu, hüppasime temaga 80 parkuure, kuna kõrgemaid ei julenud, sest ma olin suht toores veel ja ilmad ei olnud ka just kõige paremasd. aga jah, siis lõppes laager ära ja järgmine kord kui laagrisse läksin oldi jälle temagasigadust tehtud ja ta raskete grupikate alla loksuma pandud ja ta ristluu läks jällle paigast (L).: mismõttes, põles ristluu läbi? Heidi.: ma nüüd ei oska öelda, kui täpset juttu ma räägin, sest sellest on hulk aega möödas, aga umbes et taheti temast liiga palju ja koormati ta ristluu ära ja siis see võib minna liigsete hüppamiste ja värkidega paigast ära. ja siis hakkab lonkama. see oli selline imelik lonkamine, et nagu eriti ei saanud aru, aga kui täpselt vaatasid, siis hoidis lausa mõlemat tagumist jalga, ja selline.. imelik oli (L).: mm. (L).: seda et, ma ise olen ka üle 50 kg. aga ta ei loksu igapäev ja suvakate grupikate all. ega tal nüüd se asi välja löö? Heidi.: no kui sa teda hoiad siis kindlasti ei lööö. tal võibolla on see juba üle läinud, sest ma usun, et ta on grupikatest juba puhkust saanud ja ta ei olnud jänedal nii suures töös ka enam viimaselajal. ma ei tea ka niii täpselt seda värki. :P
ja siis rääkisin aikyga..
A. says: nooo ,aga praegu ka kuidagi imelikulut tõstab neidtagumisi jalgu ju . . says: ei ole, preagu ei ole. ta kõnnibgi nii, traavel ju. ning kui jalgu katsuda, siis ta ei vehi krõvadega ega midagi . A. says: noo aga oi kll , kui me sõitsime temaga ,sis ta traavi ajal tõstab neid tagumisi jalgu just väga imelikult . . says: oli võibolla .sesuhtes, tal alguses on koguaeg see värk olnud . ma rääkisin mõlemiga ( selle heidi kui ka lauraga), kui ta korraliku traavi teeb, siis ei ole midagi. ma sõitsin temaga eile ja üleeile jms ju . A. says: mm .. väga imelik tegelikult. . says: ma kohe küsin selle, heidi käest. et kas ta on nagu varem ka nii teinud, see tagajalgadega alguse,s enne korraliku traavi lühemaid samme v nii imelikult . vaatab mis ta räägib. sest ega jäneda ajal kõik erinevad grupikad seljas kõõlusid ju Heidi. says: mhmh, selline. naguuu, võtab hoogu õigeks traaviks. ma temaga sellest ''üle'' ei saanudki, aitas vaid edasisurumine, õigeks traaviks see terve elu olnud A. says: mmm. aga vahepeal oli ju täitsa normaalne , kui ta alguses tuli . sis ta tegi kll suht normaalselt traavi , kui ma sõitsin temaga. . says: ta tegi seda ainult korra . nüüd ka, ma olen edasi sõitnud, tegi hästi korra seda traavi algul, pühap. siis kui platis trenni tegin, siis paarkorda, peaaegu ilma selleta. A. says: mm . says:
A. says: aga ta ju teeb tagumiste jalgadega galoppi ja esimestega traavi , äkki ta ongi ebamugav kuidagi tagumistel jalgadel . . says: ei tee galoppi. see ei ole galopp. A. says: teeb kll . . says: mkm. see on lühem traavisamm, kui esimestega A. says: noo , ongi tal ebamugav .. kus sa tead ,kuidas ta tunda võib. sest ,ega alguses tai teind seda ju . :/ . says: ma ei räägi, et kuidas ta tunda võib, vaid et ta jänedaajalgi seda teinud, ja kui tal on vastik, siis ta üldse ei laseks selga, ei laseks traavi, ei läheks ise traavi ja ei oleks kõrvad kikkis ja näiteks seda välja ju . mõnel hobusel võibgi selline komme olla näiteks . A. says: noo ,aga ei pruugi . . says: aga võib sama hästi A. says: gosal ongi imelik iseloom . , ja ega tai hoia neid kõrvu ees ka eriti .. ja kui selga ronimisega kaua aega viita sis ,ta ju hakkabki tõmbelam . . says: ongi, omamoodi loom . randy näiteks turnis ta seljas, ja nüüd ta ei ole ülds eenam nii hull, vaid rohkem harjunud ja sellel heidi enda traavlil ka nii A. says: noo see heidy ei peuugi kõike ka nüüd rääkida. ma usun ,et gosa see tegelikult suur probleem ,nende tagumistega jalgadega. sa nüüd jälgi teda, . says: no, tal ei ole mõtet mulle valetada. kui tema tahab ka košale head . no, ta ei ole mingit ebamugavust välja näidanud, jäneda ajal oli nii, et ta ei lasknud jalgu üldse puutudagi, kui tal see üle koormus oli. pragu ta ei liigutagi kõrvu, kui jalgu katsun A. says: mm ' . says: loogiline, et mina tahan ju kõige paremat loota aga ta ei ole mingil-moel seda ebamugavust välja näidanud. olen tal alati jalgu katsunud, nii esi- kui ka tagu, ta ei liiguta kõrvu, ei tõsta jalga üles, jalg ei ole kuum ega midagi.
jah, sorri et ei ole kirjutanud vahepeal, oleme košaga neli trenni teinud , v noh, reedel sain sadula, proovisin, tegin natukene maastikul sammu-traavi, krissu tuli ankaga, ilmasadulata kaasa. laup. sama moodi, pühap. natuke tõsisemalt ja täna ka selline, täiesti tavaline samm traav galopp. läksin talli, tekk selga, ja maastikule jalutama, tegime suure ringi ja siis talli :). heaheahea.
see reede vb anne trenni ( soomlane).. vb tamme aga võibolla laura(müsti) siia . eksnäis mis saab
peale kooli, siis koju, sõin ja värki , ning koša juurde . võtsin teki seljast , ja sis päitsed pähe, viisin õue, puhastasin ja jalutasin, lattaias käisime jms . siis võtsin korde ja läksin aeda , uudistas , nuuuskis, jooksis jms kordeotsas . sis jalutasin, panin boksi ja hetkel kõik . varsti õue, siis natuke tutvustan ankaga veel .
PS . kui ta kordel jooksis, sis hirnus, ja anka-armas hirnusid vastu mitu korda :D
pilte ka fotoalbumis sis, kasutaja porxxx , album : Giant Heart (L)
jee, täna koša treikusse ja koju sõit :) , alguses panime boksi, ja siis tõime välja , tutvustasime appiega, äpi natuke vahtis, koša eriti mitte ja kõik . siis anka , nagu hullem täkk, kael täiega , nagu täkul , nuhutasid, ja siis kiunusid , :D . tükkaega koša tundis täiega huvi, anka tahtis aga minema joosta :D.
armas.. panime armsale valjed pähe , igaksjuhuks , see , ise nii väike könn koša kõrval, kael, jõkramalt kaardu ja küünaldas jms, tahtis koša juurde .siis nuhutas, kiunus ja tahtis peksa anda, košat enam eriti ei huvitanud, armaas läks hulluks, küüünaldas jne. siis panime nad boksidesse, armas tahtis boksi ära lammutada ;D
Jah. Hommikul käisin. Valmis, kaitsmes olid märjad :/ so ilma. Jap. Plats oli natuke palju kohutav lögane, aga keskel oli lumi juba madalam. Alguses oli VÄGA raske keskenduda nagu, lihased olid ka nii valusad, tööd eriti ei jõudnudgi teha. Painet üritasime, peatusi natuke, käte staabiilsus jälle. Just siis , kui ma hakkasin keskenduma ja tuli välja, pandi anka seljast alla ja siis olid rastmetega häda. Nagu JOBUUUD. rikkusid kõik hea ära .NJa, galoppi rajal eriti teha ei saanud, libe. Aga meil läheb paksu lumesees käest ära ju ... pahapahapaha. Täna mõtlesin, et no kurat, saab, peab lihtsalt saama aga EI SAANUD, keskenduda ka ei suutnud. kohutav. trenn oli lühike. mõtlesin, et no teeks õhtul uuesti, tal oli energiat üle, pukitas korra, ehmus. aga ei raatsi arvatavasti. lihtsalt, kooliajal jääb unarusse nagunii.
Jap. Laiskus ise ei viitsinud hommikul talli minna ja õhtul sadas. OKei, armas käis ka õues ja asja. Muti ja Košaga trenni, Randy, Krissu, Demy ja mina siis. Nad jagasid Anka't mina košaga. Samm, traavi, igatmoodi, volte üritasin ka, kuid noh, lumi paks ja tulevad pigem ovaalid. Galopis saime, üsna hästi, lõpus läks käest ära, aga PIDIN ennast kokku võtma, tegime mõlemat pidi. Harjutasin kätt ja seda istaku ja käe eraldamist, et kui käed "ära võtta" jääb istak samas jm. Tublid olime.
Avastus, et kui keegi teine siin on, siis läheb väga käest ära kõik nagu. Sõitmine, asjad jm. NÕME selle ei tahagi enam eriti. agajah tsau:)
tsau. Välja, boksid ära, armas õue. Armas sisse, hobud kinni valmis, platsile. OKei, sealt läheb üks juhe, ja soovitati mitte sõita. NJa, mulle lükati uus rada sisse, arvais et parem, aga paaris , õigemini kahes kurvis oli jää. :S seal pidi alati sammu võtma .Ei mäletagi täpselt järjekorda, samm.. traav.. mingi aeg ütlesin, et kurat, ei saa galoppi tehagi, tõstsin ja kohe sain. Proovisin korra välimise säärega ka tõsta, aga ei tulnud. Vahetasime ka jälle mingi aeg, sõitsin korra mutiga. Hakkasin košaga selga minema, kui demyl mutt ära jalutaas, ronisin košale selga, võttis muti kinni, tallijuurde. TUlin alla, aitasin ta selga, tegi ühe väikese tiiru aias, maha ja varustus ära. Puhastasime ära ja viskasime aeda. Poni passib ka nüüd seal, jah täna ei olnud sugugi hea tuju läks ka paha platsi pärast ära. Aga no, elab üle. Homme vast parem. HEA, ma armastan teid ju.
Laiskus ise,alles kell 14 sain talli. Tõin ta boksist välja, hakkasin nagu trepikülge panema, kui ta ehmus. Hoidsin ainult päitsetest kinni, Reks tuli jooksuga toajuurest, ta ehmus, libises külili, AUCH. Tuli püsti, võtsin kinni, vaatasin üle, ei olnud valus ega midagi, kõik korras. Aga nüüd oli ta MÄRG JA LÖGANE, ühe küljepealt, väka oli. Puhastasin ära, kaitsmed,sadulale jätsin pehemnduse ka, ei suru nüüd eriti turjale jm.
Demy tuli mutiga. Samm, traav, samm, suunamuutus, samm, traav, suuna muutus, traav, samm, galopp. Hästi tubli. Oli kuidagi samm galopp traav vahelduses, et ei olnud üksluine. Peatusi oli palju ja sõitsime natuke säärele tundlikumaks. Üritasin koguaeg ühtlast kontakti hoida, teda mitte" logisema" lasta. Saime hetkeks koondatud traavi, tasakesi, siis tegin sammu vahele ja üritasin hästi pikaks lasta. Väga ei saanud, aga hästi. Galopis libiseime ka ainult vähesed loetud korrad:P Ei komistanud üldse, hästihea. Vahepeal ronisin alla, aitasin Demy selga, ta jalutas sammu seal, niikaua tegin mutiga. Ta suust hästi, tuim, võrreldes košaga. Kuid me saime üsna pea seda parandada. Tegin traavi ja korra galoppi, pani hullu :D.Lõdvestatud traav ja samm. Tegin mingi tiiru ära, andsin demyle. Košaga harjutasin natuke veel galopi tõsteid ja käe stabiilsust. Hästi, mu superhobune.
Alustasime košaga. Panime valmis, Merili sõitis esimesena. Nagu, wow. Väga super oli vaadata, sai koša hästi tööle jm.
OKei, tegi galopi ka ära, minu kord. Ronisin selga. Samm, traav igasugused asjad.
TÕESTUS- GALOPPI TEGIN KA.
Ja siis käisme metsas jalutamas. Öösel oli nagu, tõsiselt külmetand. Ronisime üle põllu ära ja üsanpea ots ringi. A mina olin mutiga, poni jõlkus ka kaasas, reks ka.
Pärast siis puhastasime jm.
Lasin Armsa välja, oli aias siis lasin poni ka.
Pärast poni tuli tagasi, oli seljapeal nagu väiksed verelaigud. Poni ise katki ei olnud- ju oli armas. Üritasime suud uurida aga ta ei lasknud, tahtis päitseid, aga Demy tõi valed. SO- läksin järgi, sain aiast välja minna, kui Armas otsustas mulle järgneda. Jooksis boksi, päitsed pähe ja uurisime. Merili ütles et tal nagu, kõig igemed natuke verised vm. Hakkavad hambad äkki vahetuma :/?
Keegi oskab öelda???
:)
MIDA PEAN PARANDAMA- tasakaal, sadulas püsimiseks. ÜHTLANE!! kontakt suuga, käsi liigub kaasa, ei ole istakuga sama.
tegelikult ei soovita ma absull kellelgi hüpata hobuse selga kõhuli nii, et ta sealt üle, ja pead pidi teisele poole lumehange lendab. Just nii tegin mina, kui üritasin armast aeda panna ja ankaga paar sammu veel jalutada.
Väljas on soe, kõigest 3, kuid siiski soojakraadid. Astun talli, haaran kiiruga valjad, lupsatan hobusele pähe ja oleme valmis teele asuma. Vabandust, unustasin ühe asja! Pean avama sweety boksi ukse, ning alles siis võin ennast pegasuse otsa turnida. Surudes sääred vastu hobust, võid tunda esimesi samme, tänase päeva jooksul selle imelise looma seljas. Hõigates range häälega, tugevalt ja kajavalt üle taluõue, ehmatab seee sweety ja astub kaera kotist eemale. Surudes sääri tugevamalt vastu pegasust, liigub ta üha kiiremini, kuni kaob silmapiirile. Tundub, just kui oleks ta tiivad sirutanud. Vehkides peaga ühele ja teisele poolele, võib aimata, et meile järgneb keegi. Kabja plagin jõuab seljataha ning puristab. Surudes sääri veel vastu pegasust, kihutab ta mööda teed nagu lumekeeris põllul. Sosistades:"tõrr.. mu pegasus" maandub ta pilvelaelt ja jääb seisatuma. Puristab, teeb käheda hirnatuse ning sammub ebalevalt edasi. Sweety , nosides lund, hirnatab paaniliselt vastu ning jookseb täiest väest järele. Jõudes kohale ja tehes täkuliku hirnatuse, on ta rahul. Äkki, ajab pegasus kõrvad kikki ja jääb vaatama- metskitsed! Sweety märkas neid, ning hirnatas, üritas läheneda, lisades hoogu juurde ja juurde. Kitsed hüppasid metsa, sweety jäi neid igatseva pilguga vaatama ning hirnatas veelgi. Kuulatas, jalutas edasi ja hirnatas veel. Pegasus keeras otsa ringi ning asus galoppeerides kodupoole. Justkui taas õhkutõustes. Sweety traavis pika-pika matsaka sammuga järgi. Just kui mõni väga pikk ja matsakas, kuid ometigi väike hobune. Pegasus, oma pisikeste galopi sammudega, oli sunnitud kiirust lisama, tõusma veel kõrgemale. kuid see 800m taevas sai rutt läbi ja oli ees tuttav koduõu. Tallist hirnatas sõbra hääl: kus te olete! kuuldes seda, oleksid nad justkui kahekesi koos vastanud, ME TULEME! ning hobused kadusid tippkiirusel talli ette. Ratsanik pahurdas, kuid andestas. Jalutas .. Sama kiiresti kui sai'd valjad pähe, olid need peast ka kadunud. Sama kiiresti kui tee algas, oli seegi lõppenud.
baby, I want to be with you, all your life. I want that you are with me, past my life. Whatever, it do not matter, are you in heaven or another place, just, I need to know that you are with me.
Me sõitsime Ankaga galoppi:) Me oleme nii kuradi ägedad. Siis ma jalutasin tagurpidi ja ta viskas tagant ja siis ma naersin ennast hobuseseljast alla.. see oli nii nunnu. Koša jooksis ja hullus aias ja siis hullus ise ennast boksi, numpareim.
Ja siis ma võtsin nööri, JA SIIS, ma viisin ta heinapalli juurde ja hobune, sa sõid mu peast.
Okei, otseselt mitte, kuid siiski, täpselt mu pea kõrvalt, sa oled nunnu.
Ja ma ronisin heinapalli peale ja ma ronisin talle selga ja ma sõitsin sammu. aitäh
Restart elule, ei. See on VÕIMATU, kui teised keelduvad. Ma käisin ja olin, lihtsalt olin. Okei, valetan, alguses tegin sammuja traavi ning TEMA tegi galoppi. See oli supereim. Ma panin oma playlisti telefonist mängima. Me käisime " maastikul" sügavas lumes, üles ja alla, läksime mööda teed, tulime tagasi ja olime. Let me just be, darling.
Kui olin aias, siis tuli üks hetk see Indigolapsed- Kargemeele igavene sära Koša ja Anka jäid kuuletuma .. Peale seda kuli Cranberries-Zombie , ja seal kui algas, jäid kuulatama, ja kui oli " with their tanks and their bombs" jne .. siis koša nagu noogutas. Okei, see oli lihtsalt täppi ma arvan, aga alati ei pea teadluslikult võtma, unistada võib ju ka?
I don't wanna just pretty face, I want you, and your beautiful soul .. Sometimes, i think how happy i should be, why I am not?
I wanna trust you, that's the most .. Cuz you're the ONE i wanna hold. GHAAA, understand?
Jah:) Koša trenn tema blogis siis. Ankaga ratsasin mööda koplis, r ehitas nn kavaletti siis, lumest nagu. Pärast ronisid R ja Allan talli katusele veeretasid S U U R I lumekuule alla ja olid nsm ägedad. Otsisin kindad " VEITS" erinevaid said, aga pole hullu:D Võtsin julguse kokku ja ronisin katusele, nsm passisin seal ja tegin paar pildikest,
"platsist" ka. Allan läks ära ja R alla, tahtsin ka tulla aga ta JOBU!!! võttis redeli ära, AITÄH. Jobutas seal mängis lolli ja läks "ära" .. " ma üldse ei teadnud et sa seal katuse ääreall kükitab ja itsitab". Okei, lõpuks siis otsustas tal mõistus ka koju tulla ja ma sain alla JEE.
„Ma nüüd siis lähen!“ hüüatas vana naine teismelise ohtu plikale. Plikal oli nimeks Elsa. Tema jaoks oli ees tavaline õhtu, mille peab ta üksinda veetma. Elsa kuulis veel vana kriuksuva ukse paugatust ning astus köögist elutuppa.
Elsa elas koos oma vanaema üksildases talus. Oma vanematest ei teadnud ta midagi, peale selle, et nad olevat kummaliselt kadunud. Vanaema ei soovinud kunagi sellel teemal temaga vestelda, seega Elsa ei pärinud ka selle kohta midagi rohkemat.
Elsa otsustas nende tolmust ning koltunud elamist natuke koristada, alustades köögist. Ta sättis pehkinud puulusikad laule ritta, võttis kausiga vett ning pesi need puhtaks. Seejärel lasi ta niiske lapiga söögilaua üle, seadis nõud ritta ja astus reipal sammul magamistoa kallale.
Teinud korda enda ning vanaema magamisaseme, suundus ta vildaka ning ära vajunud kapi poole. Elsa ei olnud kunagi selle kapi uksi avanud. Vanaema oli selle ära keelanud. Vabanduseks tõi ta, et et mine sa tea, mis kola sealt kõik võib välja kukkuda, ära parem puutu. Elsa jaoks oli see vabandus muidugi totter, aga tal ei olnud mahti vanaema käsust üle astuda.
Kuid ometigi ... täna oli midagi teistmoodi. Elsa ei suutnud vastu panna oma tahtmisele. Ta astus vaikselt kapi ligi ning surus alla roostetanud lingi. Süda sees pekslemas.
Avades ukse, nägi ta oma imestuseks, et seal seisid paar kleiti ning karp. Mitte midagi muud.
Silmates võtme otsa, mis lukustatud karbi ääre alt välja paistis, sai kiusatus temast jällegi võitu ning Elsa avas tolmuse karbi. Nähes fotot, millel olev inimene oli väga tema moodi, ta ehmus, kuna sinna peale oli kirjutatud punasega miskit ladina keeles, mida ta ei mõistnud.
Ta lukustas hirmunult karbi ning läks rahustuses teed tegema.
Keskööl polnud Elsal ikka veel und. Ta aina mõtles sellele fotole ning vanaemale, kes oli keelanud seda kappi avada, kui järsku koputas keegi uksele. Elsa tõusis püsti, lähenes uksele ja kuulatas. Keegi sahmerdas ja kolistas nende esikus. Ta avas pelglikult ukse ja küsis :“Kes seal on?“ Kui äkitselt roomas noaga käsi läbi ukse. Plika lõi pauguga ukse kinni ning käsi kukkus elutult maha. See läks justkui pooleks ning siis haihtus. Hetke pärast koputas keegi uksele. Oma rahustuseks tundis Elsa ära tuttava hääle- vanaema. Ta avas ukse ning rääkis juhtunust. Elsa päris ka karbi ning foto kohta, kuid vanaema kurjustas väga ja astus uksest välja. Elsa oli segaduses, kuid väga väsinud. Ta heitis magama ja jäi sügavasse unne.
Hommikul ärgates, magas ka vanaema omal kohal. Tehes hommikukohvi, kõlas vanaema jutt nii, nagu nagu midagi ei oleks juhtunudki. Samal õhtul läks vanaema jälle ära. Elsa jäi rahulikku unne, kuni keegi koputas jälle uksele. Ta küll kartis, kuid läks ukse juurde ja küsis:“Kes seal on?“, aga vastust ei tulnud. Järgmine hetk märkas Elsa põrandal varju. Ta mõistis, et see kohe kindlasti ei saanud olla tema oma.Koputus uksele pani Elsa võpatama. Vanaema olevat jälle oma võtme koju unustanud ning Elsa lasi ta sisse. Kuid ometigi, plika ei saanud aru, mis toimub. Ta kartis kõigest ka vanaemale rääkida, teades, et see teema talle väga ei meeldi.
Kolmandal päeval arvas Elsa, et täna peaks ometigi vanaema koju jääma, kuid ei. Ta kuulis jälle, kuidas vana naine hüüatas „ ma nüüd siis lähen!“Elsa jooksis välja. Ta tahtis vanaemalt küsida, et miks ta täna jälle ära läheb, kuid vanaema ei olnud enam silmapiiril. Vana naine oli justkui haihtunud. Plika suundus tagasi tuppa ning avas väikese hirmuga kapi.Piiludes karpi, avastas ta, et fotot enam ei olnud. Ta pillas karbi maha ning jooksis maja ukse poole. Üritades avada ust, see tal ei õnnestunud. Keerates end ümber, nägi ta enda vanaema. Elsa ei suutnud lausuda sõnagi .. õigemini, ta nägi ainult vanaema kätt, mis noaga tema kaela poole liikus. Ta ei tundnud midagi.Elsa ärkas hommikul ning arvas, et see kõik oli uni, kuid ei. Ta kõndis jällegi kapi juurde, ning nüüd oli seal karbi asemel vana raamat. Ta avas selle ning luges algust. Seal seisis:
Sina, kes Sa neid esimesi lehekülgi loed, ei ole enam elavate kirjas. Sa oled läbinud needuse ning põrunud kõige hullemal moel. Sina ei suuda seda needust peatada, küll aga keegi teine. Keegi, kes on järgmine ohver. Sina, sina oled nü..
Elsa jättis lugemise poolikuks. Ta lappas raamatut ning luges lehekülgi lõpust.
Needuse rada on katkematu. Siiski erandid kinnitavad reegleid.See, kes suudab hävitada selle kapi ning pääseda vana nõia käest, see on sangar. Sina seda ei olnud.
Sellel hetkel sai Elsale kõik selgeks. Tema vanaema ei olnudki t e m a vanaema. Elsa oli alati arvanud, et nad ei sarnane üldse üksteisega. Ta leppis olukorraga, sest nagu raamat ütles, tema ei saa enam midagi teha.
Elsa üritas olukorraga leppida, kuni kuulis väljas automürinat. Majja asus elama uus perekond. Ema, isa ja väike tütar. Elsa teadis, mis juhtub .. juhtub sama, mis temaga.
Ta sulges silmad ning kadus. Kadus kusagile, kust keegi teda ei leia. Igavikku.
Saab ühe uue jutu pealkirjaks.. ma postitan selle kunagi täis versioonis siia, kuid see pole sugugi hea kirjatükk. Kui see mul valmis saab nüüd lähipäevil.. kooli jaoks teen& siis tuleb ta siia ka.
Jääb ära, kahjuks. Idee oli olemas ja kõik, aga edasi ei tule midagi :P vabandust. Võtan selle maha siit. Pole ideid, pole.. kui tuleb, siis kirjutan midagi uut, või ehk seda sama veel edasi...kuid seniks, jälle kirjutamiseni! ( ps. vabandust :$)
ma uuendan seda, muudan kujundust ning ehk peagi saate lugeda uut lugu mis ei vaju nii norgu. Igasugused teemad on oodatud!
Väeti sälg lonkis edasi hoonete poole, järsku kuulis ta koera haukumist. Tundus, nagu oleks koer hädas .. ta lisas sammule kiirust, kuni sellest sai galopp, hoonete poole. Ta märkas inimest, koer oli inimese ees, inimesel oli midagi käest .. nagu pikk toru. Jõudes lähedamale, inimene tõstis toru, järsku tundis sälg, et miski tundis ta kehasse. Ta kukkus oimetult maha ... see oligi lõpp, õnnetu alguse õnnetu lõpp. T H E E N D
Hommikul ärgates, märkas sälg, et koera ei ole! Ta hirnatas ning tegi suuri galopiringe heinamaal, kuid mida ei ole, seda ei ole .. sälg astus ebakindlal sammul hoonete poole, vahepeal tehes traavi, vahel ampsates värsket heina. Hetke pärast ilmus ka koer nähtavale, varss hirnatas madalalt ning koer asus temast ette. Tee oli lühike ning nad peatusid väravate ees, tervet kogumit(hooneid) piiras aed.
Nüüdsest mitte enam nii varss, vaid sälg ehk, oli ehmunud. Ta oli kohkunud, hirmul, kuid uusidhimu välismaailma vastu murdis kõik hirmud. Ta astus samm-haavalt vaikselt boksist välja. Jalutas läbi talli vahekäigu ning lõpuks, ta esimene samm kastest märjale murule, tee vabadusse oli nii lähedal.. Kõndides, edasi .. edasi ja edasi, ta muutus julgemaks. Sammust läks traavi, traavis galoppi- see oli imeline vabaduse tunne. Peagi ta väsis, jõudes metsa äärde. Uudistades puid, mida oli nii palju, ei pannud varss tähelegi, et keegi ta seljataga ootamas on. Keerates otsa ümber ja nägemas sama elukat, kes tema ukse lahti teinud, ta ehmus ja jooksis metsa. Koer järgnes talle vaikselt. Lõpuks, olles päris sügaval metsas, varss peatus. Ta oli nõrkemiseni väsinud ning andis alla, koer hoidis distantsi, tegi paar haugatust ja kõndis kindlal suunal, vahepeal tagasi vaadates, nagu kutsuks ta sälgu kaasa. Uudishimu sai jälle varsast jagu ning ta asus koera järel lonkima.
Möödus paar päeva, varss tugevnes, vahel tegi paar sammu oma boksis. Ta ärkas öösel, koera haukumise peale. Tema jaoks oli see hääl väga tuttav, kuid ta ei mäleta .. kuidas. Ta üritas uinuda, kuid koer klähvis paaniliselt. Hääl tuli lähemale, lähemale ja jõudis tema boksi ukse taha, see oli seal, ning nüüd see vaikis. Varss kargas püsti, hüppas puhisedes boksi nurka ja jäi jõllitama. Koer kriipis boksi ust ja näris ukseriivi, tal õnnestus uks lahti saada.. varss hirnatas, hirmunult, kuna koer lähenes talle. Ta küünaldas ning puristas, koer haukus veel korra ning jooksis siis minema.
Müüme ta parem ära, ta'st ei saa meile asja! Ei! Me kas jätame ta endale või laseme kuuli pähe,kindlasti! Miks?!Mõtle, saaksime selle risu eest väikese summagi ju ... EI! Mis sa arvad, et meile ei tule jamasi kaela? Nagu meil neid vähe oleks, tuleb loomakaitse ka veel, on sul aru peas? .. ma lihtsalt mõtlesin, Ei mõtle sa midagi, ole vait parem. _________________________________________________________________________________ Väeti varsake ärkas omale tuttavas kohas, see lõi temas väikese rõõmu meeleolugi. Vesi oli ees, kõik oli olemas, kuid ta ei suutnud püsti tõusta. Ta jalad olid nõrkemiseni väsinud. Oodates uut päeva, ta uiunus.
Tahaks seista ..
Minuga pole kõik korras. Aju vist jookseb lühisesse ja nii.. issand, ma ei hakka lähemalt parem rääkimagi :D
Ma nägin unes, et ma olin nagu ratastoolis .. ja siis keegi ajas mind taga. Ma ei saanud aru, kas teised nägid teda kui tavalist inimest või ei näinud üldse. Ma vahetasin nagu ratastooli ja natuke sain nagu kõnida.. ja mingi hetk juba joosta. Peegelpildist nägin mina, et ta on mingi peata asi .. justkui kummitus. Mingi kamba juurest' haarasin' mingi poisi kaasa, justkui kaitseks, ja ta nõustus. Kõndisin tema taga-kõrval, kusiganes, et ' varjata' ennast. Jõudsime meie kooli sööklasse, weird, nägin oma kooli kokka, ja hästi palju ratsavarustust, kokk puhastas seda hmm .. ja siis korraga, tuli mingi eit, noaga, ei olnud enam kummitus. Ja tappis poisi ära. Mul oli paanika ja ma vist hakkasin röökima seal .. aga ma ärkasin üles. See poiss meenutas kedagi .. aga ma ei suuda teda tuvastada siiski. See oli creepy.
see viimane oli tegelikuses nali, Läänemerd meil majataga küll ei ole.
aga tundub nii ju küll :)
Nädalavahetusel oli soe ja +20 venitas päikese käes äragi. Seal üleujutatud kohas sai jalgupidi käia, ja Randy tark kukkus tiiki ka sisse.( Oli nagu madal vesi ja ühes kohas on tiik ka seal, a ega ometigi tiiki ju näha pole ;) ) Õhtul käisime veel, ja vana holdo pritsis mind läbimärjaks. Sai vastu kah! Muidu on mul tore eluke. pst.
Peaks mainima, et kuradi tihe blogija olen siin. Just .. ma ei oska teile midagi tarka öelda, peale selle, et ma nägin üks esmaspäev Anni siin, tähendab, jah, Ann jõudis siia lõpuks! ja täna nägin Aneti unes, mis oli kohutavalt naljakas :D Kaks head laulu teile. SEE ja SEE Vot. Muidu mul läheb hästi, sest väike kevade tunne on juba. Tegelikult .. üsna suur.
I S S A N D! Issand, kuidas mind ajab närvi see, kui sa küsid kelletki midagi, mille jaoks keegi peab tegema MIDAGI ja siis.. sa ootad vastust. Ootad KAUA.. kuigi asjaga on kiire.. ja siis kui sa küsid , et no, mis sa vastad? Siis lihtsalt möhatatakse või tehakse nägusid. Täiskasvanud inimene, võiks nagu normaalsemalt käituda(?). NII närvidele käib.
Ja mingil hetkel avastad, et ei olegi olemas sõpra, kes oleks koguaeg olemas .. lihtsalt EI OLE.
elu on karm, ma ütlen.
Vahepeal ma ei olegi midagi teinud. Eile käis Heelika. Tegin Košaga veits üleminekuid ja lihased lubasid kergendatudt traavi ilma jalusteta juba vaikselt teha. Galopp oli päripäeva alguses hullult hea, sain astuma. Teistpidi nii hea ei olnud, aga tubli oli ikkagi. Korra käisin augus ka, seal oli lahe lomp, hüppasime sinna sisse korra :-D
Reedel tulid Triin, Netik, Trummi ja Neti isa siia. Laup. hommiku rahulikult hakkasime tegutsema, Triin tegi patsid, panime asjad kokku ja hobused peale. Mingi poole üheksa paiku saime liikuma. Kohale jõudes oli aega päris kopsakalt, võitlus venis ja venis.. Kuni tuli A8, Triin oli Armsaga esimene. Armas veits kartis tagumist nurka, kus olid kohtunikud ja suur ratastel putka ja värki, aga sõitis sealt ära.. aga no sealt kus sisse läks, tuli välja kah......... üle aia, lihtsalt, julmalt, õlg ees.. lubati skeem lõpuni sõita, tuli teist korda ka. Suht siga :-D .. okei. Trummiga läks Triinul hästi, I koht. Netik sai Trummiga II koha. Randyl Armas ka molotas ja tahtis üle tulla, anti kell, Randy arvas, et a ongi läbi, sõitis siis skeemi küll edasi aga mingi lõdvalt, ei mõelnud, et lähev arvestusse. Pärast, mingi 53, ..% Tal oli WTF, oleks ma teadnud, oleks pingutanud. Trolol :-D Autasustamisele tahtis Triin Armsaga siis minna, sest Netik läks Trummiga. Nojah. Triinul käed asju täis, lubas roseti valjaste külge panna ja kui lehvima hakkas.. Armas pani hüppega minema, siksakitas ja Triin lendas koolisõidu aia otsa või alla kuidagi. Armas andis Randyle kätte küll suht kohe, aga hull paanika tekkis küll. Triinul õnneks ainult paar sinikat ja veida kanget kohta ja nalja kogu raha eest, sest põhiline on KOTTI EI SAANUD LAHTI LASTA ! :-D
Õhtul panime hobused boksi ära ja ise chillisime Linnamehe guesthousis, grill ja selline mõnus. Mõnus koht on.
Hommikul mingi sõime ja asjad kokku ja Torisse. Hobused puhtaks, valmis. Triin, Randy ja Netik läksid skeemi õppima, hoidsime hobuseid. Varsti hakkasid vaikselt soojendama. Ma olin 79% kindel, et Armas näeb neid kõiiki suuuuri värviliisiii jubedaaid takistusi ja ei lähe ühest ka üle ja tõmbab minema lihtsalt. Läks palju paremini. Passis ja ühe korra proovis tõmmata, aga hüppas kõik puhtalt üle, kohapealt küll, läks galopis peale, siis phm jäi seisma ja hops. Triin oli küll suht võhmal sellest pushimisest, aga tulemuseks oli 0 KP ja 8. koht ikkagi :-) Netikul tuli Trummiga kahjuks süsteemi teine(?) alla. Muidu ilus. Triinul Trummiga läks aga väga hästi ja tuli IV auhinnaline koht :) Randy seadis endale ka siis eesmärgiks, et no kurat sõidaks selle vähemalt läbi. Armas lasi seal mingi trallala rahuliku galoppi ja uimas, üks tuli kahjuks alla.. See oli kohe teine takistus. Aga pole hullu. Nii hea meel, et see teine päev nii peppu ei läinud :-) Vaatasin seal veel mõnda, nt väike nunnu Figaro jäi kindlasti silma, Sunshine oli ka hästi kena. Palju ilusaid hobuseid kokkuvõtvalt :P Tagasi teel hüppasime massööri juurest läbi hobustega. Armsal kaelalihased veits tagurpidi. Kõik sellest, et ta ju meil jooksis nagu ta jooksis, et ratsanikule( Randy, Triin) palju töö ilmselt... ja sellest tulenevalt tahaks selg ka puhkust. Esialgu pakkus, et 2 päeva.. siis mõtles ja ütles ikkagi, et parem on, kui 3 nädalat ainult maatööd, siis saab kõik ilmselt täiesti korda. Veits kehva lõpp päevale, aga no see pole mitte midagi hullu õnneks, niiet võib öelda, et üsnagi positiivne nädalavahetus oli :) Pildid ilmuvad Fotkisse. Osad minu kasutaja alla ( 20.05) ja 19.05 pildid Netiku oma alla, lingin siia pärast.. sest et mul sai eile mälukas täis ja siis tema läppi tõmbasime ära. Sai vist kõik ...
Esmaspäeval sõitsin Košaga. Ta ei olnud esialgu kõige parem, üritasin juba sammus teda veits rohkem tagant astuma saada. Mul on see hea pikk homemade stekk, võsast. Esimene traav oli ka nagu ta oli.. jooksis ja ei jooksnud ka. Üritasin teda hästi palju istakuga mõjutada ja samas hoidsin eest stabiilset kontakti, siis ikka nagu astus tagant rohkem peale. Galoppi sõitsin poolistakus, krookisin teda veits eest kokku ja suunasin alla + tagant tugevalt peale ja VOLA, mingi 4-5 sammu tuli sealt kõrget normaalset galopisammugi : -D Aga kui midagi järgi anda, kasvõi veidikene, siis kaob. Eks tal ole raske kah. Peale galoppi tegin uuesti traavi.. ja see mõjus hästi. Astus peale minu meelest päris hästi ja tuli selliseks pikaks ümaraks või no ovaalseks, kuna kutsusin rohkem ettealla jooksma. Pikemates otstes sõitsid siis pikemaks, lühemates võtsin kokku. Väga hea oli. Käisin mäeotsas veel ka, seal samas augus ja tegin paar harjutust. Kohapealt galopp, galopis alla, tempo muutused jn. Ühe korra nt tahtsin kohapealt rahulikus galopis ära minna, aga ta sööstis.. siis oli natuke tegemist ja sai aru, et ikka mina valin temale tempo. Palju tegelikult ei teinud.
Teisipäeval sõitsin samuti. Otsustasin migni max 30 min trenni teha. Ta oli tunduvalt kehvem küll, aga ma ei olnud ise ka nii konkreetne. Esimese traavi ajal vaatasin, et kas lihased lubavad ja tegin natuke ilma jalusdeta kergendatud traavi. Ütleme, et võhma jagus aga reielihased tahtsid otsi anda. Galopp ei olnud ka nii hea.. proovisin kohapealt ka. Ühe korra oli niii naljakas. Ma enne tegin sammus just seda, et sõitsin hästi pikaks sammu, selle tuustakuga seal pika steki otsas susisin teda. Õrnalt hästi aga no ilmselt talle käis see närvidele, astus kenasti aga kui ma peale seda ta seisma võtsin ja galoppi küsisin, siis ma ei saanud õieti märguannetki anda, kui ta juba hüppas, aga kõrvale, mingi nelja jalaga ja siis kaks nõksu tegi ja siis läks. See oli niii naljakas :-D Proovisin uuesti, siis läks väikse hüppega aga otse, ikka otse. Kolmas kord tuli mõnus rahulik. Tegingi paar tõstet ja jalutasin maha ära ta.. tubli.
Täna valutasid mul sellised lihased, mille olemasolust ma isegi ei teadnud. Ilma jalusteta sõidu võisin ära unustada.. Hobune oli hea. Traavis sõitsin tagant peale hästi palju, võtsin võsast pika tuustiga steki, sellega oli hea sopsutada ta kanni peal :-DLihtsalt meeldetuletuseks, et astu, astu .. galopis oli ka päris hea. Panin ühe kavaleti ka, jooksis ilusti peale, aga enne kavaleti 1-2 sammu läks galoppi. Seni tegin, kuni sain ta traavis astuma. Peale seda läksin mäeotsa. Seal meil vanast puidust kaks 40 cm hüpet. Tegin neid kaks korda traavis ja siis tegin galopis mäest alla minekut. Täna ta tegi ka allahüppeid servadest, aga need olid tunduvalt pehmemad. Galopis üles minnes siis seal äärepeal tegi ühe koora õhkuhüppe, selline paus, õhus seis.. täiega lahe oli. Galopis saime phm kohapeal otsa ümber keerata ja puha. Hästi tubli oli.
Eile tuli Heelika. Sõitis Košaga üle maitea kui pika aja ja värki. Esialgu, kui mina Ultraga sõitsin, oli ta seal suht omaette. Pärastpoole panin ta ilma jalusteta sõitma ja käed kõrval ja värki. Päris asja saab juba, tasakaalu igatahes on, kuna Košaga ilma jalusteta aga sadulaga on suht raske ja ebamugav traavi teha. Tegi lõppu paar ringi galoppi ka ja jalutas Koša maha. Koša jaoks oli see suht kerge trenn.. Heelika rääkis küll, et raske ja värki, aga no see, et tema mingi väsinud oli, ei tähenda, et hobune ka olema peaks, haha :-D
Õhtul tulid isa sõbrad külla ja sõidutasime last poniga. Õpetasin veits ja proovis natuke traavigi. Põhiline, et meeldis ja tahtis mitu korda, lihtsalt paar sammu ainult, kuna muidu lõi tasakaalust välja. "Publiku" soovil näitasin paar hüpet Košaga ja ta jalutas ka kaht inimest siis. Koša läks ära aeda puhkama ja Heelika tegi Appiega trenni edasi. Heleni seletas ja õpetas ka seal midagi.. at least Heelika jäi rahule nagu ma pärast aru sain, seega tore. Kõik on tore ja elu on lill ja värki särki.
Olen ikka sõitnud.
Me rekord oli Košaga vist 140, aga see polnud väga ametlikminu jaoks.. Kolmap. tegime hüppetrenni.. esialgu sõitsin mingi omaalgatud parkuuri läbi ja lammutas päris palju. Lõpuks võtsin nii ennast kui hobust kokku ja suutsime puhtalt ilusti normaalse tempoga selle läbi sõita. Siis panin Armsale kõrgusi. 115 (?) vist tuli ilusti üle ära. Täpselt ei mäleta, vahetasin neid kõrgusi pidevalt :-D Košaga tulin 135 kaks või kolm korda. Hullult mugav oli ja maha vist ei ajanud kordagi? või viimasel korral ajas, ma ei mäleta. Igatahes, mõnus oli. Eile käisime maastikul. Ma koš ja heeliak poni. NICE OLI ;D
Esmaspäev. Jalutasin Eksiga teeotsa ja tagasi, kokku 2km. Mingi aeg saabus Randy ja läksime sõitma. Tegime veitsa platsil, panin õelapsed Koša selga. Vanem enne.. sõitis natu sammu, Noorem pärast. See sõitis ise sammu ja siis tegin käekõrval traavi, pro. Püsis seljas. Siis läksime metsa. Fun oli. Galopitasime sellest jääärsjust mäest üles ja tulime alla ka sammus. Teisipäev. Võtsin Eksit aiast välja, kui saabus Randy. Tuli rolluga kaasa, Eksi veits põdes aga harjus veitsa ära vähemalt. Jalutasin samamoodi, teeotsa ja tagasi, kokku 2km. Täna. Läksin Eksiga jalutama. Teeotsa, sealt edasi üle suure tee(tükk aega mõtlesin, et kas lähen või ei ..) järveäärde. Siis näitasin talle kolle seal, prügi, prügikast, kabiin.. jõi natuke. Jalutasime edasi. Nagu oleks Sõmka tallide juurde läinud sealt kaudu, aga kui kruusa tee peale jõudsin ( Randy tuli ka sinna..) siis keerasin teisele poole.. sealt oli natuke maad.. siis paremale mööda kruusa teed, otse veel ja üle asfaldi. Mäeotsa-naabri teeotsas ssisse, sealt mingi...maa. Üle mäeotsa ja koju. Ring oli vast oma 4-5 km? Poni oli läbi, aga tubli. Autosid veitsa kardab, aga no harjubki ära :) Tubli oli. Peale seda sõitma. Sõitsime murukal täna. Sammus üritasin spiraali sõita nii, et siis tal esijalad kõnniks nn sisemisel ringil ja tagumik välimisel. Traavis ka. Üleminekuid ja peatusi palju. Üritasin stabiilsemaks saada. Vahepeal tegin ilma jalusteta, kergendasin kui ka täisistakut. Päris hää oli.. ma ei viitsi kirjutada üldse mis ma seal veel tegin.. aga mingi aeg tulin väiksed 30 cm risti. Esialgu traavis. Galopis ka pärast. Point selles, et mina valisin alati koha kust tõukab, kas lähedalt, kaugelt, parjaalt jne.. oli tubli. + et väikseid pöördeid ja nurga alt hüppeid. Sama moodi tegin ühe teise 60 cm lattaiaga. Tubli oli. Armas olevat ka lõpus päris hea olnud.. korda läinud päev.
Eksi sai ära ruunatud, Kredol hambad üle vaadatud.
Täna võtsin Koša koplist kenasti .. puhastan ja, NOPLAA, küljepealt täiega katki. Appie"kallis"(FUUUUU) ründas teda jälle ükspäev, kõik selline kleepuv ärakuivanud vastik. Kakkusin need karvad sealt pealt ära ja lasin hõbedat peale. Puhastan edasi ja.. FUUU2. seljapeal oli ka, natuke ümberringi paistes ja unista õnnest, sõitma ei saanud minna.. puhastasin ära ja lasin boksi head ja paremat sööma. Tõin Armsa, kes oli ka natuke katki aga ainult sadula tagant ja tal polnud paistes ega valus so sõitma. Esialgu oli sammus krambihunnik, tõmbas seal naabripool ära ja siis tallijuures ehmus ka ja komistas enda jalgade otsa ja käis põlvili.. tarkpea :-D Traavis puristas lõpuks. Tegin üleminekuid ja kaheksaid ja siis tõi pead täitsa korralikult ette ja alla mingitel momentidel. Õnnelikud hetked. Jalutasin, üritasin veel peatusi jne teha. Tegin veel traavi ja oli veel parem, neid hetki oli veitsa rohkem. Galoppi tegin 20 ringil, oli päris hea. Paar ringi ühele ja paar ringi teisele poole..
Lasin ta aeda ära, võtsin Kredo. Valjad pähe ja jooksis platsil. Kui sai suurema osa energiast välja elatud, sisi korde külge ja läksin mäeotsa. Tegin kordet ja korraks arvas ta, et ma jaksan ta sülle võtta sest lind põõsas oli ju nii hirmus. Lõpuks siis sain ta kordel veits turnima seal augus. Alla tulek talle ei meeldinud, siis kauplesin temaga.. lõpuks tegi kenasit ja lasin aeda ära ta kah.
Tarzan
OSTAN
XVI Tori Hobuse Päev I etapp takistussõidus ja Eesti hobuste TS
XVI Tori Hobuse Päev I etapp koolisõidus ja Eesti hobuste KS
10.05 Särevere
MÜÜA SADULAD!
Ultravioletta
Mõned seeriad.
Kredo
Ekstreem
